Meie ajalugu
Eesti Pagari juured ulatuvad aastasse 1914, mil Antsla Tarwitajate Ühisus (tänapäeval Antsla Tarbijate Ühistu) avas oma esimese pagarikoja.
Alates I maailmasõja aegsetest raskustest, kui ühistu juhid sõtta kutsuti ja kaupade hankimine muutus keeruliseks, on Eesti Pagari ajalugu olnud täis väljakutseid ja arenguid. 1925. aastal algas aga uus peatükk J. Konsbergi pagari- tööstuse avamisega Jaani tänaval, tuues kaasa ikoonilise “pika mehe” kujutise.
Teine maailmasõda tõi samuti kaasa suuri muudatusi, muuhulgas 1944. aastal toimunud suure tulekahju, mis hävitas T arbijate Ühistu kauplusehoone ja paljud ajaloomaterjalid. Sõjajärgsetel aastatel keskenduti kohalikele leivatöökodadele, millest arenesid järk-järgult tarbijate ühistute leivatehased, sealhulgas Saile ETK tootmiskoondis.
1949. aastal valmis Võrus Võru Leivakombinaat, mis 1981. aastal suleti uue Leivakombinaadi valmimisega. Selle ajajärgu jooksul keskenduti peamiselt saiade, leibade ning kondiitritoodete tootmisele.
Paide tehase ehitus
Paide leivatööstuse ajalugu on märkimisväärne, ulatudes tagasi aastasse 1959, kui rajoonide reorganiseerimisega liideti kohalikud leivatööstused uue segatööstuskombinaadi alla. Tootmispunkti likvideerimise järel 1961. aastal ja Järva-Jaani ning Koeru leivatööstuste sulgemisega keskenduti uue, kaasaegse leivatehase ehitamisele Paides.
1.detsembril 1964 avati uus Paide tehas, mis oli suurem ja varustatum kui varem Türil ja T pal asunud tööstused. Tehases oli kolm mehhaniseeritud tootmisliini – kaks leivatooteid ja üks saiatooteid valmistav liin, mis võimaldasid päevas toota kuni 45 tonni tooteid, sealhulgas leiba, saia, barankasid, kõrsikuid ja vahvleid. Esimene toodang anti välja 1965. aasta jaanuaris, tähistades uue ajastu algust.
Tänaseks on Paide leivatehas oluline osa kohalikust pärandist, mille juured ulatuvad 247 aasta taha kui esmakordselt mainiti pagari-meistrite tegevust Paides.
Võru tehase ehitus
Võru linna ajalugu on tihedalt seotud oma leiva- ja saiatooteid puudutava väljakutsega. Aastaid oli probleemiks, et leib ja sai toodi piirkonda väljastpoolt, mis tol ajal ei leidnud heakskiitu.
Vana leivatehas, mis oli oma aja ära elanud, andis teed uuele, kaasaegsele tootmiskompleksile. See uus tehas varustati kahe leiva- ja kahe saialiiniga, lisaks kondiitritsehhiga ning eraldi jahuhoidlaga. Ööpäevane tootmisvõimsus tõusis 54 tonnini, täites nii kogu rajooni vajadused.
Ehituse käigus tuli ette mitmeid takistusi, sealhulgas oma katlamaja rajamine, milleks oli keerukas leida alltöövõtjaid. Lahendus leiti lõpuks Moskvast. 1985. aastal avati tehas pidulikult ning alustati tootmisega.
Huvitav fakt: Võru leivatööstuses valmistati ka mahlasid, rikastades kohalikku toiduvalikut.
Loodi aktsiaselts ETK Leib
1994. aastal algas Eesti leivatööstuste reorganiseerimine, mille käigus mitmed senised ETK leivakombinaadid ja -tehased, sealhulgas Jõgeva, Võru, Räpina ning Valga Leib, muudeti aktsiaseltsideks. Samal aastal sai Kilingi-Nõmme Leivakombinaat uueks nimeks AS Kilingi Leib, mille aktsiad jagunesid ETK ja Kilingi-Nõmme Majandusühistu vahel.
30. juunil loodi aktsiaselts ETK Leib, mis ühendas eelmainitud viis aktsiaseltsi, keskendudes ühtsele turundusele ja tootearendusele. Augustis reorganiseeriti Saile ETK tootmiskoondis aktsiaseltsiks ETK Saile, mille aktsiad jagunesid ETK ning Järva ja Harju Tarbijate Ühistute vahel.
Selleks ajaks, kui reorganiseerimised lõpetati, kuulusid ETK Saile aktsiad osaliselt ETK-le ja osaliselt kahele tarbijate ühistule, kuid Hiiumaa Tarbijate Ühistu omas oma leivatööstust. Samuti muutusid Eesti leivatehaste konkurentsitingimused keerulisemaks tänu suurematesse linnadesse koondunud leivatehastele, uutele erapagaritöökodadele ning Soome ja Rootsi ettevõtete turule tulekuga.
1998. aastal ei plaanitud ETK leivatööstuse struktuuris olulisi muudatusi, eesmärgiks oli säilitada 30% turuosa Eesti pagaritoodete turul. Perioodil 2002-2004 toodi turule ikoonilised Pealinna peenleib, Rukkitasku ja Kodukandi rukkileib.
DISAINI MUMMUD:
48 % ETK Leib, 49 % Järva Tarbijate Ühistu, 3 % Harju Tarbijate Ühistu.
Loodi Eesti Pagari kaubamärk
2004. aastal registreeriti Eesti Pagari kaubamärk, mis valiti ideaalseks nimeks, et esindada läbinisti eestimaist ja kohalikku pagaritööstust. Kaubamärgi ‘veski’ disain ammutab inspiratsiooni meie eelkäijate nägemusest, tuues ajaloolisele stiilile kaasaegse keele.
Alustades 2004. aastal Eesti Pagari kaubamärgi loomisega, on ettevõte pidevalt laienenud ja arenenud. Samal aastal avati Võrus esimene sügavkülmutatud toodete liin, kuhu investeeriti 10 miljonit krooni. Aasta hiljem, 2005. aastal, tootis ettevõte juba 14 miljonit kilogrammi pagaritooteid, kasvatades oma turuosa Eestis 23 protsendini ning alustades eksporti Euroopa Liidu riikidesse. Samal aastal sai Eesti Pagar õiguse kasutada Pääsukesemärki toodetel Rukkitasku ja Õnne sepik, mis on tunnustus kodumaise tooraine ja kõrge kvaliteedi eest. Lisaks tehti 80 miljoni krooni suurune investeering Paide leivatehasesse.
2007. aastal lõpetati Võru tehases saia tootmine ja koondati tootmine Paidesse. 2009. aastal tootis ettevõte 16 miljonit kilogrammi pagaritooteid, saavutades Eestis turuosaks kolmandiku tänutootmisliinide moderniseerimisele ja automatiseerimisele.
Laienemine
2010. aastal laienes ettevõte rahvusvaheliselt, omandades Läti tehase Dinella, mis tugevdas positsiooni Balti turul. Eesti Pagari edu kajastub nii tootevalikus kui ka turupositsioonis, näidates ettevõtte pühendumust innovatsioonile ja kvaliteedile.
2015-2016 tehti Paides juurdeehitused uute liinide jaoks ja 2018. aastal ehitati väljastushoone koos koolituskeskusega. Toodete kvaliteedi ja tervislikkuse parandamise nimel on ettevõte ajakohastanud oma retsepte, vähendades suhkruid 25% ja soola 1,2 grammilt 0,9 grammini. Samuti on suurendatud kiudainete sisaldust, kasutades muuhulgas sigurijuurekiudu, mis toimib efektiivselt suhkruasendajana ja kiudainesisalduse tõstjana. Toodetes kasutatakse ka õuna-, kartuli- ja oakiudu ning eksootilist ravimtaime nimega India teepuu ehk psüllium.
Auhinnatud pagaritootja
2021. aastal pälvis Kodukandi koorikleib tiitli “Eesti parim pagaritoode 2021”, ilma lisatud suhkruta, ja 2023. aastal sai Kartuli-röstsibula Pehmik tiitli “Eesti parim pagaritoode 2023”. Tänaseks on Eesti Pagari sortimendis ligikaudu 580 erinevate pagaritoodet ning saavutanud 41 Pääsukesemärgiga toodet, kinnitades oma koha Eesti suurima pagaritööstusettevõttena.
Lisaks sellele, et Eesti Pagar on tõusnud Eesti suurimaks pagaritööstuseks, on see ka regiooni kaasaegseim, olles esindatud kõigis kolmes Balti riigis, sealhulgas ekspordib Eesti Pagar oma tooteid 19 riiki ja annab tööd 850 inimesele.
110. Sünnipäev
2024. aastal, tähistades oma 110. sünnipäeva, on Eesti Pagar näide kohalikust tootmisest, mis on aastate jooksul jäänud truuks oma põhimõtetele, võitnud rahva usalduse ning toiminud edukalt ja uuendusmeelselt.
Tulevikuvisioon
Eesti Pagar vaatab tulevikku suurte plaanidega, mis kindlustavad ettevõtte kasvu ja innovatsiooni jätkumise järgmistel aastatel. Plaanis on Paides teha juurdeehitus, suurendades sügavkülm lao ja tootmisala pindala 15 000 ruutmeetri võrra. See laienemine viib Paide tehase kogupindala tervelt 30 000 ruutmeetrini.
Lisaks sellele paigaldab Eesti Pagar Paidesse Eesti esimese kiviahju, et pakkuda klientidele uudseid ja kvaliteetseid tooteid, rikastades nii oma tooteportfelli. Võru tehas samuti laieneb, lisades juurde tootmispinda ja uue sügavkülmalaoga, mis toetab ettevõtte tootmisvõimekuse kasvu.
Lisaks pühendumusele tootearendusele ja laienemisele, jätkab Eesti Pagar panustamist oma piirkondlikku kogukonda, toetades aktiivselt spordiüritusi Paides ja Võrus. Liikudes siit tuleviku poole, jätkab Eesti Pagar eelkõige Eesti pagaritööstuse kõrge kvaliteedi säilitamist, kodumaiste toorainete väärindamist ja teraviljatoodete tervislikkuse esiletõstmist.
Tule tööle Baltikumi moodsaimasse pagaritööstusse!
Pagari- ja kondiitritööstus pakub huvitavat tööd ja karjäärivõimalusi, kuid ka stabiilsust ning kindlustunnet. Hea toit ei lähe kunagi moest ning kookide ja saiakeste valmistajate oskust hinnatakse igal pool ja igal ajal.